Tere koerasõber, mina olen Tiiu – tõuaretaja newfoundlandi koerte kennelis Newfound Treasure.

Pean oluliseks newfoundlandi koera tõu aretamist lähtuvalt koera kui terviku nägemisest, mitte arvestades vaid koera üksikuid omadusi. Oma valikutes lähtun sellest, millist omadust pean hetkel oluliseks täiustada -valin oma koertele parimad partnerid. Kõike head korraga ei saa!

Olen oma koertega osalenud vetelpääste laagrites nii Eestis kui ka mujal ja ka ise njuufasid veetööks treeninud. Veetöö on njuufade loomulik tegevus ja pean oluliseks seda hoida ning arendada.

Muidugi on newfoundlandi koer eelkõige üks äraütlemata suure südamega ja intelligentne perekoer, kes kannatlikult lastel endaga mängida lubab ja on tänulik seltsi eest. Vähemalt minu njuufad arvavad aegajalt, et nad on väiksed süle- ja diivanikoerad…

…..kui paljude aastate möödudes oli mul jälle võimalus koer võtta, siis loomulikult oli selleks ikka südames olnud newfoundlandi koer. Sellest taasleidmisest ka minu kenneli nimi „Newfound Treasure“, asutatud 2009.a. alguses.

Esimese newfoundlandi koerana tuli meile Britta – Lätis sündinud euroopa liinide ja juurtega tüdruk. Sel ajal Eestis kutsikaid ei olnud ning tahtsin leida ka „uut verd“ lisaks siinsetele suguluses olevatele koertele. Mõne aja pärast soovisime Brittale seltsilise võtta. Mulle hakkas väga meeldima must-valge njuufa Tutti Quanti ja nii saingi endale tema poja Clipperi – imearmsa peaaegu valge mängukoera. Samal ajal tuli meile ka Dessa, hoiupaika sattunud njuufa, kes nn. ajutiselt tükiks ajaks meie juurde elama jäi.Praeguseks on ka Britta tütred Bona ja Bella juba täiskasvanud ning neil on ka vanem vend Amigo.

Oma esimese njuufa Jana sain 13-aastaselt ja tegelesin nii tema treenimise, veetöö kui ka kutsikate kasvatamisega. Tal oli kaks suurt pesakonda – 13 ja 9 kutsikat. Jana oli väga õpihimuline, tegime temaga läbi kuulekuskoolituse ja katsed, osalesime ka võistlustel ning  näitustel. Ta käis minuga igal pool kaasas – matkal,mere ääres,sõprade pool. Isegi ülikooli ühiselamus oli ta tuntud külaline – muidugi salaja ja tagauksest! Olin meeldivalt üllatunud kuuldes, et praeguste njuufaomanike seas on ka tema järglasi omanuid.